Plaan B lõpetab erakondade ajastu Eestis! Meie Eesti vajab uut kurssi. Inimestele suunatud, ausat ja vastutustundlikku poliitikat, mis sünnib mitte parteikontorites, vaid rahva endi seast. Plaan B ei ole lihtsalt partei – see on liikumine, mis paneb rahva hääle päriselt kõlama. Me seisame selle eest, et: ✅ Peredel läheks hästi – olgu linnas või maal. ✅ Lapsed saaksid tuge, mitte…

Eesti väike rahvaarv, suur kulu Eesti rahvaarv on vaid 1,3 miljonit inimest, kuid riigieelarve kulud 2025. aastal ulatuvad 18,2 miljardi euroni. See tähendab, et iga Eesti elanik “kannab” aastas keskmiselt 13 124 euro eest riiklikke kulusid. Võrdluseks: Leedus on see näitaja ainult 9 000 eurot inimese kohta. Kui Eesti suudaks kulutada sama tõhusalt kui Leedu, säästaksime aastas üle 5,36 miljardi…

Kõik vaenlased, kuulake! Saame teada, millega lööb Andro Roos teisi poliitikuid.
Miks veel üks hoiu-laenuühistu lõpetas oma tegevuse. Eesti regionaalpoliitika on läbi kukkunud.
Sissevaade Eesti Ühistumajad OÜ viimasesse skandaali. PS! Me ei tee praaki!

2. mail 2024 oli mul au osaleda Tartu Keskerakonna piirkonna juhatuse valimistel järgneva tulemusega: Andro Roos – järgmine Keskerakonna Tartu piirkonna juhatuse esimees. ***** Tänan Keskerakonna Tartu piirkonna juhatajat, Jaan Tootsi, senise hea töö eest, ning teisi keskerakondlasi usalduse eest. Luban hakata tegelema sellega, mida lubasin – toon keskerakondlased ühiselt sama mütsi alla võideldes ühiselt maksuhulluse vastu ja tervemõistuslikkuse poolt!…

Eile toimunud valimistega selgus, et minu kindel meeskond on 528 Tartu linnas elavat Eesti Vabariigi kodanikku. Ma tänan Teid! Samuti tänan oma toetajaid üle Eesti, keda on palju, ent kes meie valimisseaduse tõttu ei saanud oma toetust näidata minu poolt häält andes. 528 tartlasest Eesti Vabariigi kodanikku ühise meeskonnana on suur jõud ja lisaks jõule on meil kasutada suur ühine…

Ent kuidas seda teha? Andro Roos selgitab: riik tuleb muuta kodanike pensionisambaks! Viimase 30 aasta jooksul oleme ehitanud Eestit kui miljoni ego riiki. Meid on õpetatud mõtlema riigist kui haldusaparaadist, mida võib teravkeelsemalt nimetada ka bürokraatia diktatuuriks. Tunneme seda bürokraatia diktatuuri eriti siis kui riik (kes või mis see õieti on?) jälle mõnele sektorile uue ja hullema seaduse tahab kehtestada.…