Andro Roos, 07.05.2025
Keskerakond langes Tartus uue “esimehe” juhtimisel 6 volikogu koha pealt 5 peale. Ja langeb ilmselt veel, sest kui tagatoakokkuleppeid tehakse erakonna sisevalimistel, siis milline valija usuks, et sellised kokkuleppeid ei hakka need end poliitikuteks nimetavad intrigandid tegema linnavolikogus ja linnavalitsuses? Ei usu selliseid keegi.
Ent, kes on Tartu Keskerakonna linnapeakandidaat?
Andro Roos ei ole enam see nimi. Mul oleks häbi. Aga ma olen Tartu järgmine linnapea, kui tartlased mind toetavad ja Taevaisa tahab.
Kui keskerakond soovib tulevikku, peab ta vaatama minu Plaan B suunas.
Viimaste nädalate jooksul on Tartu Keskerakonnas toimunud muudatused, mis on jätnud paljud liikmed, toetajad ja valijad vastuseta küsimustega.
Uus juhatus. Uus esimees. Aga mitte ühtegi avalikku sõnumit.
Vaikus.
Isegi Keskerakonna kodulehel oli kaua selle kohta vaikus. Nüüd tundub, et tagant järgi on salaja see sõnum teiste uuemate sõnumite vahele susitud. Ju neil on endal ka häbi.
Raske on esindada midagi, mida isegi juhid ei julge esindada
Minu juhtimisel toimus võrreldes 2021. a valimistega keskerakonna reitingus 50% tõus. Seda ei saavutatud kampaaniarahade või PR-trikkidega. See tuli läbi töö, läbipaistvuse ja inimeste kuulamise.
Just siis, kui asi hakkas toimima – otsustati mind tagantpoolt vaikselt asendada.
Kes ja miks, jäi lahtiseks. Aga tagajärjed on näha. Eks sealt paistavad nii EKRE-st ärahüpanute, reformi kui sotside kõrvad. See oli kasulik kõigile, kes soovisid, et keskerakond ei tuleks reformierakonna ainuvõimu Tartus segama. Aga minu juhitud erakond seda segaks. Kohe kindlasti.
Kes tõi muutuse?
Omaalgatuslikult tõin erakonda tugevaid isiksusi, sealhulgas Imre Vähi. Lootsin aususele ja kindlale selgroole.
Kahjuks tuli pettuda. On kahju, et Imre käitus nii, nagu käitus. Ja loodan siiralt, et kui tuleb hetk kaitsta Eestit, ei jookse ta eri leeride vahel, teadmata, kelle kõrval lõpuks seista.
Täna juhivad Tartu Keskerakonda Artjom, Kirill ja Vladimir. Võib-olla juhivad. Võib-olla lihtsalt esindavad. Igal juhul – vene rulett. Pole küsimus nimedes – vaid selles, kes tegelikult juhib ja mille nimel.
Süüdistused?
Et ma juhtisin liiga vähe.
Kuigi reiting tõusis ja Tartu valijad said taas lootust.
Et ma suhtlesin vene valijatega.
Mitte kunagi kummardades, vaid kaasates. Ausalt ja eesti keeles.
Ja kui seda Ülle Pukki ei oleks olnud, eks!
Tule taevas appi. Kelle me järgmiseks tühistame?
Kujutate ette, kui Andro Roos piirkonna esimehena tühistaks kellegi siltide kleepimise peale lihtsalt sellepärast, et tema või tema väljaütlemised kellelegi ei meeldi.
Aga kui 20.10.2025 on Tartu linnapea Andro Roos. Kas ma pean siis linnapeana hakkama ka inimesi tühistama ja tagatoa “kardinalide” nõudmistele alluma hakkama? Ei, Andro Roos seda ei tee. Ei praegu, ei linnapeana.
Eestis ja Tartus ei tohi kedagi tühistada. Eesti ja Tartu on nii väikesed, et meil on eduks KÕIKI vaja. Ma võitlen ja seisan meie kõigi eest!
Kes jäi ausaks?
Veljo Raide ütles sirge seljaga “ei” tagatoale. Veljo Raide – Võru Lahingukooli endine ülem – ütles otse:
“Mina sellise mänguga kaasa ei lähe.”
Sellise mehega läheksin igal hetkel ka luurele.
Enni Vaarmann jäi lihtsaks ja ausaks naisterahvaks, kes väärib tartlaste, noorte emade, õpetajate lugupidamist ja toetust.
Tänan ka Elli Tammistet ja Väino Landi. Nende kõrval seista on au.
Kõige valusam oli see, kuidas koheldi meie erakonna selgroogu
Olev Raju, Elli Tammiste, Väino Land, Viktoria Neborjakina.
Vaikuses kõrvale tõrjutud. Ilma tänusõnadeta. Häbi neile, kes lubasid toetada, aga vaikisid.
Ja siiras märkus:
Pille Linde, ole ikka tubli. Kui pead inimesi taga rääkima, tee seda ausalt ja avalikult.
Ja nüüd – veelkord küsimus:
Kes on Keskerakonna Tartu linnapeakandidaat?
Jaak, Anneli? Jaak vast mõne koha keskerakonnale valimistel tagaks. Vastasel korral ei saa kesk tõenäoliselt sügisel Tartu volikogus enam ühtegi kohta. Vaadake europarlamendi ja riigikogu valimiste hääli ja matemaatika annab tulemuse. Anneli puhul sadakond häält ei muuda sellist avantüüri tõsiseltvõetavaks.
Aga kui Keskerakond soovib Tartu linnas midagi saavutada, siis ei tasu minu selle postituse peale pahandada või seda põlastada – vaid võtta mind ja Plaan B eeskujuks. Ilma irooniata ja päris tõsiselt.
Kui erakond soovib volikokku pääseda, siis peaks ta hoopis julgelt kutsuma oma liikmeid mind toetama – mitte kartma minu nime.
Olen valmis avalikuks aruteluks. Otse-eetris. Ausalt. Ilma maskideta. Ja ettevõtmise tegelike juhtidega. Siinkohal muidugi meenutaksin veel keskerakonna kunagise esimehe sõnu: “Korraga ei saa olla kahes parteis!” Jätke see meelde. Kahte jumalat ei saa korraga teenida. Me kas tahame Tartus ja Eestis murda reformierakonna ainuvõimu. Või me töötame reformierakonna ainuvõimule alla. Teist võimalust täna ei ole! Kummal pool oled sina? Kummal pool olete teie?
Loodan, et keegi juhatusest võtab selle kutse vastu.
Kui ei, siis jääb see samuti paljudele vastuseta.
Meil on Tartus Plaan B
Ja see ei tähenda mitte lihtsalt varuplaani.
See tähendab ausust, sirgeselgsust ja ilma tagatoakokkulepeteta Tartut. See tähendab, et me tõukame sügisestel valimistel nomenklatuuri Tartus päriselt võimult ja toome võimule rahva.
Saagu nii!